Venemaa ajude väljavool on jahmatav

2012. aastal lahkus riigist ligi 123 000 inimest; 2013. aastal oli lahkujate hulk aga 186 000 inimest.

ÜRO raporti kohaselt taotles 2013. aastal asüüli 40 000 venelast; seda on 76% võrra enam kui 2012. aastal.

Alates 2014. aasta aprillist, peale seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare, on riigist lahkunud aga rekordilised 203 659 venelast.  Võrdluseks, et 2011. aastal lahkus riigist keskmiselt 37 000 inimest ning 2010. aastal alla 34 000 inimese.

See on aga vaid ametlik statistika, tegelikud numbrid võivad olla isegi suuremad. “Ametlik statistika on väga madal,” sõnas Venemaa Sotsioloogia Teadusakadeemia Instituudi direktor Mikhail Gorškov Reutersile.

Eriti huvitav lahkujate juures on just nende inimeste tüüp. “Jäädavalt lahkuvate venelaste hulk on üsna väike, kuid tüüpilise emigrandi profiil on muutunud. Kui Nõukogude Liit lagunes, siis oli keskmine emigrant vaene, oskusteta noor mees. Tänased lahkujad on aga edukad professionaalid,” selgub World Policy andmetest.

“Inimesed, kellel läheb hästi, on hakanud lahkuma,” sõnas ettevõtja Anton Nosski. Valdavalt lahkuvad need inimesed laste või oma professionaalse tuleviku pärast.

“Korruptsioon, bürokraatia ning korrumpeerunud kohtud soodustavad samuti ettevõtjate väljarändamist,” kirjutab Reuters.

“Tahan, et mu lapsed kasvaksid üles õiglasemas riigis, sellises, kus õigusnorme järgitakse. Arvasin, et Venemaal on võimalik ehitada üles parem ühiskond, kuid nüüdseks olen ma lootuse kaotanud. On aeg lahkuda,” sõnas üks Venemaa ärimees.